1. jaanuaril 2016 jõustus hulk seadusi ja muid õigusakte, mis vähendavad ettevõtjate halduskoormust ja kulusid. Järgnevalt ülevaade ettevõtjate jaoks olulisematest muudatustest.
Raamatupidamise seadus uuenes
Lihtsustusid mikro- ja väikeettevõtjate majandusaasta aruande koostamise ja avaldamise nõuded. Mikroettevõtjad peavad edaspidi koostama vaid kaks põhiaruannet: lühikese bilansi seaduses nimetatud kohustuslike ridadega ning kasumiaruande.
Väikeettevõtjad peavad koostama ning äriregistrile esitama bilansi, kasumiaruande ning maksimaalselt 9 lisa. Lisade täitmine on kohustuslik vaid juhul, kui ettevõtjal on selliseid kirjeid ja need on olulised.
Jätkuvalt on väikeettevõtjad kohustatud koostama ja avalikustama tegevusaruande. Edaspidi ei nõuta mikro- ja väikeettevõtjatelt rahavoogude aruande ning omakapitali muutuste aruande koostamist. Uusi nõudeid kohaldatakse aruannetele, mille aruandeperiood algab 2016. aasta 1. jaanuaril või hiljem.
Seadus sätestab tingimused, mille järgi määratleda ettevõtet mikro- ja väikeettevõtteks ning millisel juhul on tegu keskmise suurusega ja suurettevõttega.
Väikeettevõtjad vabanesid pakendiaruande auditeerimise kohustusest
Pakendiaruande auditeerimise kohustusest vabanesid pakendiettevõtjad, kes lasevad turule alla viie tonni pakendimassi. Muudatus mõjutab ligi 2000 väikeettevõtjat, kes vabanevad uuest aastast tülikast kohustusest ning hoiavad selle arvelt oluliselt kokku.
Välislähetuse päevaraha maksuvaba piirmäär tõusis 50 euroni
Välislähetuse maksuvaba piirmäär tõusis seniselt 32 eurolt 50 eurole. Kuni 50 eurot võib päevaraha maksuvabalt maksta vaid iga välislähetuse esimese 15 päeva eest ning mitte rohkem kui 15 päeva eest kokku ühes kalendrikuus. Ülejäänud lähetuses viibitud aja eest on õigus maksuvabalt päevaraha maksta vana määra ulatuses ehk kuni 32 eurot.
Alampalk tõusis 430 euroni kuus
Suurenes miinimumpalk täistööajaga töötamise korral 390 eurolt 430 euroni kuus. Tunnitasu alammäär on alates 1. jaanuarist 2,54 eurot. Muudatus mõjutab otseselt ligi 50 000 töötajat.
Tõsteti auditi ja ülevaatuse piirmäärasid
Auditikohustuse piirmäärasid tõsteti kaks korda ning ülevaatuse piirmäärasid 1,6 korda. Uusi piirmäärasid kohaldatakse 2016. aasta 1. jaanuaril või hiljem algava aruandeperioodi kohta koostatud raamatupidamise aastaaruannete suhtes. Muudatuse tulemusena väheneb kindlustandvate audiitorteenuste arv rahandusministeeriumi hinnangul 1335 töövõtu võrra.
Muudatused ravikindlustusseaduses
Juhatuse liikmed ning käsundus- või töövõtulepingu alusel töötavad isikud saavad käesolevast aastast ravikindlustuskaitse järgmisel päeval pärast sotsiaalmaksu deklaratsiooni esitamist, kui isiku eest on sotsiaalmaksu deklareeritud sotsiaalmaksu miinimumkohustuse ulatuses. See tähendab, et edaspidi ei ole enam nimetatud isikute ravikindlustuse tekkimine seotud töötamise registri kandega.
Juhatuse liikme ning käsundus- või töövõtulepingu alusel töötava isiku ravikindlustuskaitse peatub järgmisel päeval pärast sotsiaalmaksu deklareerimata jätmist sotsiaalmaksu miinimumkohustuse ulatuses ja jätkub kohe, kui sotsiaalmaksu nõutavas määras deklareeritakse.
Teise olulise muudatusena tekkis uuest aastast ravikindlustuskaitse ka nendel, kes töötavad mitme lepinguga ja nende eest tasutakse kokku kuus sotsiaalmaksu kehtestatud kuumääralt arvutatuna.
Muudetakse TSD vorme
Muudeti TSD vorme ning vorme INF3 ja INF14, et tagada nende kooskõla 1. jaanuarist jõustunud tulumaksuseaduse ja muude seaduste muudatustega.
Uuest aastast peab näiteks tulumaksu kinnipidaja esitama vormi TSD ka töölepingu alusel töötavate töötajate või ametnike kohta, kelle töötamine ei ole töötamise registri andmetel peatatud, sõltumata väljamaksete tegemisest. Kehtiva korra alusel on tulumaksu kinnipidaja kohustatud esitama vormi TSD maksustamisperioodil tehtud väljamaksete kohta.
Vormi TSD lisast 4 „Erisoodustused“ jäetakse välja kood 4020, sest välislähetusega seotud kulude hüvitamist või välislähetuse päevaraha maksmist üle maksuvaba piirmäära ei käsitleta enam erisoodustusena. Nimetatud juhtudel on tegemist töötajale töö eest makstava tasuga ning nendega kaasnevad kõik töö eest saadava tasuga makstavad maksud ja maksed.
Oluline on silmas pidada, et muudatuse tulemusena tekib tööandjal lähetusega seotud kulude hüvitamisel või välislähetuse päevaraha maksmisel üle maksuvaba piirmäära seda piirmäära ületavatelt summadelt tulumaksu kinnipidamise kohustus.
Maksuvaba tulu tõusis 170 euroni kuus
Jõustusid maksuseaduste muudatused, millega tõusis residendist füüsilise isiku maksuvaba tulu seniselt 154 eurolt 170 euroni kuus ehk 2040 euroni aastas.
Pensionide tulumaksuvaba määr tõusis uuest aastast 225 euroni kuus ehk 2700 euroni aastas.
Muutus välismaalaste seadus
Välismaalaste seaduses tehtud muudatused lihtsustavad nende isikute Eestisse elama asumist, kes loovad lisandväärtust ning panustavad Eesti ühiskonna arengusse. Näiteks muutus 1. jaanuarist vähem bürokraatlikumaks elamisloa taotlemise protsess, sest kasutusele võetakse lihtsustatud taotlusankeedid.
Uuest aastast on Eestis ajutiselt või tähtajalise elamisloa alusel viibivale välismaalasele antud võimalus töötada Eestis ka renditöötajana. Muudatuse tulemusena on Eesti tööandjatel võimalus värvata välismaalasi värbamisprotsessi lihtsustavate teenuste kaudu, mida pakuvad personalirendiettevõtted.
Pärast elamisloa kehtivuse lõppemist antakse välismaalasele 90-päevane üleminekuperiood (v.a. Eesti kõrgkooli lõpetanud välistudengid ja teadlased/õppejõud, neil on 183 päeva), mille jooksul võib välismaalane Eestis viibida ja taotleda elamisluba uuel alusel. Näiteks, kui välismaalane viibis Eestis töötamiseks mõeldud elamisloa alusel, võib ta pärast selle lõppemist Eestist lahkumata taotleda elamisluba ettevõtluseks.
1. jaanuarist võib töötukassa loa anda korraga mitme välismaalase Eestisse töölevõtmiseks senise ühe välismaalase asemel, kui vastavate oskuste ja kvalifikatsiooniga tööjõudu ei ole Eestist leida. Edaspidi ei ole töötukassa luba enam seotud konkreetse välismaalasega ning seda võib anda ühe või mitme töökoha täitmiseks välismaalastega Eesti tööandja juures.
Uuest aastast on välismaalasel võimalik Eestist eemalviibimist registreerida ka juhul, kui ta kavatseb viibida ajutiselt väljaspool Eestit ettevõtlusega tegelemise eesmärgil.