Majandusaasta aruanne on kohustuslik kõigile Eesti raamatupidamiskohustuslastele ning see peab vastama seadustega fikseeritud vormile. Majandusaasta aruanne koosneb raamatupidamise aastaaruandest ning tegevusaruandest.
Mille järgi valida majandusaasta aruande vormi?
Ettevõtted jagatakse aruande bilansipäeva näitajate ja avaliku huvi määra alusel erinevatesse kategooriatesse. Aastaaruandes kohustuslikult esitatava informatsiooni hulk sõltub ettevõtte suurusest, lähtudes raamatupidamise seaduse § 3 sätestatud kriteeriumitest.
Mikroettevõtja – osaühing, kelle näitajad vastavad aruandeaasta bilansipäeval kõikidele järgmistele tingimustele: varad kokku kuni 175 000 eurot, kohustised ei ole suuremad kui omakapital, üks osanik, kes on ka juhatuse liige, ja kelle müügitulu on aruandeaastal kuni 50 000 eurot.
Väikeettevõtja – Eestis registreeritud äriühing, kes ei ole mikroettevõtja ja kelle näitajatest võib aruandeaasta bilansipäeval vaid üks ületada järgmisi tingimusi: varad kokku 4 000 000 eurot, müügitulu 8 000 000 eurot ja keskmine töötajate arv aruandeaasta jooksul 50 inimest.
Keskmise suurusega ettevõtja – Eestis registreeritud äriühing, kes ei ole mikroettevõtja ega väikeettevõtja ja kelle näitajatest võib aruandeaasta bilansipäeval vaid üks ületada järgmisi tingimusi: varad kokku 20 000 000 eurot, müügitulu 40 000 000 eurot ja keskmine töötajate arv aruandeaasta jooksul 250 inimest.
Suurettevõtja – Eestis registreeritud äriühing, kelle näitajatest aruandeaasta bilansipäeval vähemalt kaks ületavad järgmisi tingimusi: varad kokku 20 000 000 eurot, müügitulu 40 000 000 eurot ja keskmine töötajate arv aruandeaasta jooksul 250 inimest.
Vastavalt nendele kategooriatele on kehtestatud Eesti finantsaruandluse standarditega ka erinevad nõuded koostatavale majandusaasta aruandele. Suurettevõtjad ja keskmise suurusega ettevõtjad koostavad täismahus raamatupidamise aastaaruande. Täismahus aastaaruanne on kohustuslik ka mittetulundusühingutele ja sihtasutustele. Väikeettevõtjad võivad koostada kas täismahus raamatupidamise aastaaruande või väikeettevõtja lühendatud raamatupidamise aastaaruande. Mikroettevõtjad võivad koostada kas täismahus raamatupidamise aastaaruande või väikeettevõtja lühendatud raamatupidamise aastaaruande või mikroettevõtja lühendatud raamatupidamise aastaaruande.
RPS § 14. (1) Raamatupidamiskohustuslane on kohustatud lõppenud majandusaasta kohta koostama majandusaasta aruande, mis koosneb raamatupidamise aastaaruandest ja tegevusaruandest.
Raamatupidamise seaduse kohaselt on kõigil äriühingutel võimalik valida, kas koostada oma aruandeid kooskõlas:
1)
Eesti finantsaruandluse standarditega või
2) rahvusvaheliste
finantsaruandluse standarditega.
Raamatupidamise aastaaruande lisad peavad vastama ühele nimetatud finantsaruandluse standardile.
Raamatupidamise põhiaruanded
Bilanss on raamatupidamisaruanne, mis kajastab teatud kuupäeva seisuga raamatupidamiskohustuslase finantsseisundit (vara, kohustisi ja omakapitali). Kasumiaruanne (tulude ja kulude aruanne) on raamatupidamisaruanne, mis kajastab raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi finantstulemust (tulusid, kulusid ja kasumit või kahjumit). Rahavoogude aruanne on raamatupidamisaruanne, mis kajastab raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi rahavoogusid (raha ja raha ekvivalentide laekumisi ning väljamakseid). Omakapitali muutuste aruanne on raamatupidamisaruanne, mis kajastab aruandeperioodil toimunud muutusi raamatupidamiskohustuslase omakapitalis.
Raamatupidamise aastaaruanne koosneb põhiaruannetest (bilanss, kasumiaruanne, rahavoogude aruanne ja omakapitali muutuste aruanne) ning lisadest. Mikroettevõtja ja väikeettevõtja ei pea esitama rahavoogude aruannet ja omakapitali muutuste aruannet. Mikroettevõtja bilanss ja lisad on lühendatud võrreldes väikeettevõtja omaga.
Raamatupidamise aastaaruande lisad (RPS § 21)
Raamatupidamise aastaaruande lisades on raamatupidamiskohustuslane kohustatud avalikustama:
- millisest finantsaruandluse standardist lähtuvalt on raamatupidamise aastaaruanne koostatud;
- aastaaruande koostamisel kasutatud olulised arvestuspõhimõtted;
- selgitused põhiaruannete oluliste kirjete ja nende muutumise kohta aruandeperioodil;
- tegevjuhtkonna ja kõrgema juhtorgani liikmetele raamatupidamiskohustuslase poolt aruandeaastal arvestatud tasu ja olulised soodustused (tekkepõhiselt arvestatuna);
- töötajatele aruandeaastal arvestatud tasu üldsumma ja keskmise töötajate arvu maksukorralduse seaduse § 251 lõikes 4 nimetatud töötamise liikide kaupa;
- ülevaate aruandeaastal riigi- või kohaliku omavalitsuse eelarvest otseselt või kaudselt raamatupidamiskohustuslasele mitteturutingimustel eraldatud vahenditest, sealhulgas saadud riigiabist, ja nende kasutamisest;
- muud olulised asjaolud raamatupidamiskohustuslase kohta asjakohase ja tõepäraselt esitatud finantsinformatsiooni andmiseks raamatupidamiskohustuslase finantsseisundi, -tulemuse ja rahavoogude kohta.
Väikeettevõtja lühendatud raamatupidamise aastaatuande lisades avalikustatava informatsiooni loetelu leiab RTJ 15 par 59. Äriregistri ettevõtjaportaalis on väikeettevõtjale lisade valikus palju lisasid, millest kolm on kohustuslikud: arvestuspõhimõtted, tööjõukulud ja seotud osapooled. Vajalikud lisad aastaaruande jaoks tuleb raamatupidamiskohustuslasel ise valida.
Mikroettevõtja lühendatud raamatupidamise aastaatuande lisades avalikustatava informatsiooni loetelu leiab RTJ 15 par 60. Äriregistri ettevõtjaportaalis on mikroettevõtjale lisade valikus seitse lisa: arvestuspõhimõtted, tehingud oma osadega, tagatisega pikaajlaised kohutised, siduvad ja tingimuslikud kohutised, tööjõukulud, seotud osapooled, netovara nõude täitmine. Vajalikud lisad aastaaruande jaoks tuleb raamatupidamiskohustuslasel ise valida. Lisad arvestuspõhimõtted, tööjõukulud ja seotud osapooled on kohustuslikud tulenevalt raamatupidamise seaduse § 21 lg 1 sätestatud teabe avalikustamise kohustusest.
Tegevusaruanne
Tegevusaruandes antakse ülevaade raamatupidamiskohustuslase tegevusest ja asjaoludest:
- peamisi tegevusvaldkondi, toote- ja teenusegruppe;
- olulisemaid aruandeaasta jooksul toimunud ning lähitulevikus planeeritavaid investeeringuid;
- olulisi uurimis- ja arendustegevuse projekte ning nendega seotud väljaminekuid aruandeaastal ja järgmistel aastatel;
- raamatupidamise aastaaruande koostamise perioodil toimunud olulisi sündmusi, mis ei kajastu raamatupidamise aastaaruandes, kuid mis oluliselt mõjutavad või võivad mõjutada järgmiste majandusaastate tulemusi.
Kui raamatupidamiskohustuslase omakapital bilansipäeva seisuga ei vasta äriseadustikus kehtestatud nõuetele, tuleb tegevusaruandes kirjeldada kavandatavaid tegevusi omakapitali taastamiseks.
Majandusaasta
aruande esitamine hõlmab järgmisi tegevusi:
1)
audiitorkontroll;
2) äriühingute puhul majandusaasta kasumi
jaotamise või kahjumi katmise ettepaneku koostamine;
3)
majandusaasta aruande esitamine kinnitamiseks.
Audiitorkontrolli kohustus sätestatakse audiitortegevuse seaduses. Auditeerimine on ettevõtte raamatupidamise aastaaruande kontrollimine ja sellele hinnangu andmine.
Raamatupidamiskohustuslane, kelle majandusaasta aruandeid auditeeritakse, kirjeldab tegevusaruandes lisaks:
- tegevuskeskkonna üldist (makromajanduslikku) arengut ja selle mõju tema finantstulemusele;
- äritegevuse hooajalisust või majandustegevuse tsüklilisust;
- tegevusega kaasnevaid olulisi keskkonna- ja sotsiaalseid mõjusid;
- finantsinstrumentide finantsriskide maandamise eesmärke ja põhimõtteid ning majandusaastal ja aruande koostamise perioodil ilmnenud valuutakursside, intressimäärade ja börsikursside muutumisega seonduvaid riske;
- peamisi finantssuhtarve majandusaasta ning sellele eelnenud majandusaasta kohta ning nende arvutamise metoodikat.
Majandusaasta aruande heakskiitmisega kinnitab tegevjuhtkond majandusaasta aruandes esitatud andmete õigsust ja täielikkust, sealhulgas seda, et
- raamatupidamise aastaaruanne koostati kooskõlas finantsaruandluse standardiga ning
- see kajastab asjakohast ja tõepäraselt esitatud informatsiooni finantsseisundi ja -tulemuse kohta,
- annab käesolevas seaduses nõutud informatsiooni.
Majandusaasta aruande koostamise lõpetamise kuupäevaks loetakse kuupäev, millal tegevjuhtkond või füüsilisest isikust ettevõtja kiitis majandusaasta aruande heaks.
Vähemalt üks raamatupidamiskohustuslase tegevjuhtkonna liige või füüsilisest isikust ettevõtja allkirjastab raamatupidamiskohustuslase majandusaasta aruande viivitamata pärast selle heakskiitmist, näidates ära majandusaasta aruande koostamise lõpetamise kuupäeva.
Majandusaasta aruande esitamine äriregistrile
Majandusaasta aruanne tuleb esitada elektrooniliselt äriregistrile kuue kuu jooksul pärast majandusaasta lõppu. Äriregistri ettevõtjaportaali e-aruandluskeskkond (www.rik.ee) on majandusaasta aruannete elektrooniliseks esitamiseks loodud lahendus, mida saab kasutatada ID-kaardi või mobiil-ID’ga. E-aruandluskeskkonnas saab esitada põhiaruanded ja lisad, lisada täiendavaid lisasid ja dokumente, allkirjastada digitaalselt või välja printida ja allkirjastada paberil ning ka vandeaudiitoril on võimalik vandeaudiitori aruanne koostada ja kinnitada elektrooniliselt.
Majandusaasta aruande esitamise juhend
Aastaaruande äriregistrile esitamisele eelneb äriühingute puhul kasumi jaotamise/kahjumi katmise ettepaneku ja otsuse vormide täitmine ning erinõuetega tegevusalade registrile olemasolevate tegevuslubade ja majandustegevusteadete kinnituste saatmine. Peale aruande äriregistrile saatmist saadetakse ettevõtte e-mailile esitamist kinnitav kiri.
Majandusaasta aruanne tuleb esitada ka siis, kui aruandeperioodil majandustegevust ei toimunud. Kui majandusaasta aruannet ei esitata õigeaegselt või jääb see esitamata, on registripidajal õigus ilma hoiatamata trahvida nii juriidilist isikut kui ka kõiki aruande esitamiseks kohustatud isikuid ÄS § 71 alusel.
Majandusaasta
aruanne on äriregistri kaudu avalikkusele kättesaadav ja seega iga
äriühingu visiitkaart.
Õigusaktid
Põhinõudeid ja reegleid aastaruande koostamiseks leiab seadusest ja selgitusi standarditest.
Raamatupidamise seaduse (RPS) eesmärk on õiguslike aluste loomine ning põhinõuete kehtestamine rahvusvaheliselt tunnustatud põhimõtetest lähtuva raamatupidamise ja finantsaruandluse korraldamiseks. RPS 3.peatükk “Majandusaasta aruanne” sätestab nõudeid aastaaruandele. Seaduse lisades on skeemid aruannete vormistamiseks.
Lisa 1 Bilansiskeem
Lisa 2 Kasumiaruande skeemid
Eesti finantsaruandluse standardid RTJ 1, RTJ 2, RTJ 15.
RTJ 1 “Raamatupidamise aastaaruande koostamise üldpõhimõtted” eesmärgiks on selgitada raamatupidamise seaduses defineeritud mõisteid ja alusprintsiipe ning sätestada reeglid arvestuspõhimõtete ja raamatupidamislike hinnangute rakendamiseks, vigade korrigeerimiseks ning aruandekuupäeva järgsete sündmuste kajastamiseks Eesti finantsaruandluse standardi kohaselt koostatavates raamatupidamise aastaaruannetes.
RTJ 2 “Nõuded informatsiooni esitusviisile raamatupidamise aastaaruandes” eesmärgiks on sätestada reeglid finantsinformatsiooni esitamise viisi kohta ning reeglid seotud osapoolte määratlemiseks Eesti finantsaruandluse standardi kohaselt koostatavates raamatupidamise aastaaruannetes.
RTJ 15 “Lisades avalikustatav informatsioon” eesmärgiks on sätestada reeglid avalikustatava informatsiooni osas Eesti finantsaruandluse standardi kohaselt koostatavates raamatupidamise aastaaruannetes.
Koostas: E.Kikas