Eile läbis Riigikogus esimese lugemise valitsuse algatatud ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduse eelnõu. “Seni olemasolevatega võrreldes on ettevõtluskonto kõige lihtsam viis ettevõtlusega alustamiseks ja sellega tegelemiseks,” rääkis rahandusminister oma kõnes.
See erikord sobib kõigile neile, kes müüvad omatehtud kaupu või osutavad teenuseid mahus kuni 25 000 eurot aastas. Maksumaksjal tuleb pangas avada ettevõtluskonto, millele laekuvad tema tulud. Laekunud summadest broneerib pank automaatselt 20% maksukohustuse katteks ja kannab selle järgmisel kuul maksuhaldurile. Nii jääb igast teenitud eurost ettevõtjale kätte 80 senti. Tasutud ettevõtlustulu maksuga saab täidetud tulumaksu, sotsiaalmaksu ja kohustusliku kogumispensioni makse kohustus. Ettevõtluskontot kasutav väikeettevõtja ei pea esitama ühtki aruannet ning kulutama aega raamatupidamisele. Seega on ettevõtluskonto kaudu tegutsemine tehtud võimalikult mugavaks.
Ettevõtlustulu maksu tasumine annab tulu saajale ka sotsiaalsed tagatised – see annab, kui on piisav tulu, tegutsemise perioodiks ravikindlustuse, tulevikus pensioni ning suurendab tema rahalisi hüvitisi (vanemahüvitist, ajutise töövõimetuse hüvitist). Hüvitiste suurus sõltub tasutud maksu sotsiaalkindlustuseks kantud osa suurusest. Ravikindlustuskaitse saamise eelduseks on ühes kuus ligi 1300 euro laekumine ettevõtluskontole
Bürokraatia on ettevõtluskonto puhul viidud miinimumini – maksumaksjal ei ole kohustust pidada raamatupidamisarvestust ega esitada maksudeklaratsioone või muid aruandeid. Kõik toimub automaatselt läbi ettevõtluskonto, millele laekuvatest summadest peetakse maks automaatselt kinni.
Kui eelnõu kiidetakse heaks, saab ettevõtluskontosid avada juba 2018. aasta 1. jaanuarist. Sellise lihtsustaud ettevõtlusega tegelemise viisi loomine pakub võimalusi ettevõtlusega lisatulu teenimiseks neile, kelle jaoks FIE või äriühingu vormis tegutsemine on liiga keerukas või väikese tegevusmahu tõttu ebaotstarbekas tundunud. Neile inimestele, kes täna väikeses mahus erinevaid teenuseid osutavad, annab ettevõtluskonto senisest lihtsama võimaluse olla aus maksumaksja.
Rahandusministeeriumi poolt avaldatud
KÜSIMUSED-VASTUSED
1. Millal see mudel ettevõtjale kasulik on?
Maksud on selle ettevõtlusvormi puhul ligi kaks korda madalamad, kui töösuhte või võlaõigusliku lepingu alusel töötamise puhul. Kasulik on see seal, kus teenuse või kauba tootmise muud kulud on väiksemad, kui pool arve mahust.
2. Kui ma Uberit / Taxifyd sõidan, kas ma tohin seda uut süsteemi kasutada?
Ettevõtluskonto väljatöötamise üks ajend ongi uued ettevõtlusviisid. Kui Uber ja Taxify on teenuse osutajale kõrvaltegevuseks, siis ettevõtluskonto on oma lihtsuses sobilik variant oma kohustuste täitmiseks maksuhalduri ees.
3. Kui palju raha peab kuus laekuma ettevõtluskontole ravikindlustuse saamiseks?
Ravikindlustuskaitse on Eestis solidaarne süsteem, mistõttu peab igasugust liiki töö tegijate panus olema võrdne. Seetõttu peab ka ettevõtluskonto kasutajatelt kindlustuskaitse saamiseks laekuma Haigekassale vähemalt samas summas sotsiaalmaksu, kui on seadusega kehtestatud minimaalne kohustus. Arvestades kontseptsioonis olevat 20 protsenti maksu jagamise reeglit, on ravikindlustuskaitse saamise eelduseks ühes kuus ligi 1300 euro laekumine ettevõtluskontole. 2018. aasta palga prognoose arvestades oleks see suurusjärgult sama tulu, mida võiks teenida keskmise palga saaja.
4. Kas ettevõtluskontot kasutades saab juriidilistele isikutele teenuseid pakkuda?
Ettevõtluskonto ei ole mõeldud juriidilistele isikutele teenuste osutamiseks, kuna sellega kaasneks liialt suur risk, et tegelikke töösuhteid üritatakse maksude vältimiseks näidata ettevõtlusena.
Kui ettevõtluskonto kaudu siiski juriidilisele isikule (või ka FIE-le) teenust osutatakse, siis on teenuse saajal võlaõigusliku lepingu alusel makstud tasult maksude (tulumaks, sotsiaalmaks, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse) tasumise kohustus üldises korras. Juriidilisele isikule ettevõtluskonto kaudu teenuse osutamisel on maksukoormus seega kokkuvõttes sama, mis töötamise korral.
5. Miks on kehtestatud ettevõtluskonto tuludele ülempiir?
Ettevõtluskonto on soodsam maksustamise erikord, mille eesmärgiks on pakkuda lihtsustatud maksuarvestust neile, kes osutavad teenuseid füüsilistele isikutele või tegelevad ettevõtlusega muu tegevuse kõrvalt. Arvestades sihtgrupi keskmist tulude suurust ning asjaolu, et tegemist on soodsama maksuarvestusega, on kehtestatud ülempiir suurusega 25 000 eurot. Lisaks tuleb märkida, et kui ettevõtluse tulud ületavad 40 000 eurot (alates 2018. aastast), siis tuleb ettevõtjal registreerida end käibemaksukohustuslaseks ja valida mõni teine ettevõtlusvorm.
6. Mis saab siis, kui tulu ületab ettevõtluskonto puhul kehtestatud ülempiiri?
Piirmäära ületamisel ei teki kohustust jätkata tegutsemist teises vormis. Piirmäära ületamise korral maksustatakse tulu tavapärase 40-protsendilise määraga. Seega on piirmäära ületav maksukohustus samas suurusjärgus, kui kehtiva korra kohaselt tuleks tasuda tavapäraste võlaõigusseadust puudutavate lepingute puhul.
7. Kas see maksumudel on ohuks Haigekassa ja pensionikassa laekumistele analoogiliselt Lätis rakendatud erikorraga, mida Eestis tunti “Läti maksuime” all?
Läti kogemus oli ettevõtjakonto väljatöötamisel teada. Lätis tekkisid probleemid maksulaekumisele tänu olemasolevate töökohtade kolimisega uue ettevõtlusvormi alla. Kuna suur osa maksukäitumise mustreid ei ole mitte niivõrd riigispetsiifilised, siis oleme Läti kogemusest õppinud. Ettevõtluskontol on tõepoolest teatud ühisjooni Läti väike-ettevõtjatele kehtestatud erikorraga, kuid olulisim erinevus Läti erikorrast on see, et Lätis maksulaekumise kukkumise põhjuseks olnud tavaliste töökohtade viimine uue erikorra alla on Eestis takistatud.